1973. aastal alustati Rakveres uue, 280- kohalise lastepäevakodu ehitamist. Maa-ala selleks eraldati Kungla, Mitšurini (praegune Seminari) ja Lembitu tänava ning Rägavere tee vahelisele alale. Nende tänavate ääres olevate majade juurde kuulusid suured aiad ja just nende asemele uus hoone kerkiski. Lasteaia õueala jäi sopiliseks ning suhteliselt väikeseks, sest ühtegi maja, kuuri ega muud abihoonet ei lammutatud, vaid piir läks vastavalt nende asukohale. Hoone oli mõeldud 8 aiarühmale ja 4 sõimerühmale.
23. veebruaril 1976. a toimus Rakvere Linna 7. Lastepäevakodu pidulik avamine.
1. septembrist 1976 a töötas majas 8 aiarühma, 2 sõimerühma ja 2 erirühma arengupeetusega lastele. Pedagoogide arv oli 28, sealhulgas juhataja, vanemkasvataja, 24 kasvatajat, muusikakasvataja ja logopeed. Teenindava personali suuruse kohta andmed puuduvad. Lastepäevakodu töötas pidevalt täiskoormusega ja järjekord lasteaeda oli väga suur. Aiarühmade nimekirjas oli kuni 30, sõimes kuni 25 last.
Erirühmadesse võeti lapsi kogu Rakvere rajoonist lasteaiakasvatajate või lastearsti soovitusel meditsiinilis- pedagoogilise komisjoni otsuse alusel. Kuni 1994 a töötasid rühmad ööpäevaringselt esmaspäevast reedeni. Siis hakati vastu võtma ainult Rakvere linna lapsi ning vajadus ööpäevaringse hoiu järele kadus. Erirühmas on alati töötanud lisaks kasvatajale ka logopeed- eripedagoog.
1990/91. a hakkas laste arv rühmades vähenema. Sel ajal halvenes järsult inimeste majanduslik olukord ja inimesed võtsid lapsed lasteaiast ära. Rühmad töötasid alakoormusega ja 1. septembrist 1991 suleti 2 rühma. Mõõnaperiood oli siiski väga lühike. 1992. a suleti Rakvere 1. Lastepäevakodu ja meie maja täitus taas lastega.
1993. a otsustati lasteaedadele numbrite asemel nimed panna. Majasisesel konkursil võitis nimi “Triin”. 25. novembril- kadripäeval tähistasime esimest korda pidulikult oma lasteaia nimepäeva. Samast ajast on asutusel olemas kunstnik Aili Raudsepa poolt kujundatud logo ning maja tunnuslauluks M. Wunderlichi lastelaul “Triinud”.
1989. a ei olnud enam kohustust korraldada üritusi nõukogude tähtpäevade auks. Lasteaias hakati looma oma traditsioone: tarkusepäev, sügisnäitus, nimepäeva kontsert, advendiaeg, jõulupeod, rahvuslik nädal, emadepäev ja jaanituli.
1993-98. a oli kodustel lastel võimalus 2 korda nädalas osaleda lasteringi töös.
1996/97. a tegutses beebikool, paaril aastal tegutses kunstiring.
1997- 2000. a tegutses suvine lastelaager 7-12- aastastele lastele.
Alates 1997. a töötavad meie lasteaias Hea Alguse rühmad.
Rakvere Linnavolikogu 20. märtsi 2024. a otsusega nr 37 liideti 1. septembril 2024. aastal Rakvere Kungla Lasteaed ja Rakvere Triinu Lasteaed Rakvere Rohuaia Lasteaiaga. Asutuse nimetus on Rakvere Linna Lasteaed.
Lasteaia direktorid:
Helve Mikkal 1976-1984
Ira Raamat 1984 -1993
Ene Nool 1993-2004
Diana Kuntor 2004-2016
Raido Parve 2016-2024
Rakvere Linnavolikogu 20. märtsi 2024. a otsusega nr 37 liideti 1. septembril 2024. aastal Rakvere Kungla Lasteaed ja Rakvere Triinu Lasteaed Rakvere Rohuaia Lasteaiaga.
Asutuse nimetus on Rakvere Linna Lasteaed, mis tegutseb kolmes lasteaiamajas: Kungla maja (Kungla tn 5a), Rohuaia maja (Posti 29) ja Triinu maja (Lembitu tn 14). Tänu sellele, et Rakvere linnas on olnud aastatepikkune lasteaiaõpetajate koolitamise traditsioon, on meie lasteaias väga hea ettevalmistusega personal. Kui iga lasteaiamaja parimad praktikad koos ellu rakendada, saab laste arengukeskkond veelgi rikkamaks.
Juba praegu teame, et kõik kolm maja on tänu Rohelise Kooli haridusprogrammile rohelise lipu omanikud, kõik lasteaiad osalevad rahvusvahelistes projektides, meie linna lasteaedade robootikategevused (sh Rakvere koolieelikute robootikapäev) on teistele eeskujuks, koos teeme kogukonnale roherännakuid, korraldame lasteaedade sportlikke väljakutseid. Olulisim on õppe- ja kasvatustegevus, lapsed ja nende areng. Elu meie ümber on pidevas muutumises. Uus alusharidusseadus toob kaasa õppekava uuendamise. Vajalik on hariduslike erivajadustega lastega arvestamine, mudilaste huvitegevus, tervisedendus. Päevakajaline on lasteaia päevakava teema, s.h puhkeaeg ja aeg vabaks mänguks.
Lasteaiamajade eripära on omaette väärtus, mis väljendub tegudes. Seda mõjutavad nii inimesed oma isikupäraga kui ka füüsiline keskkond. Kungla maja tegevused õunaaias, Rohuaia taimelaat ja Triinu kodunädal ei saa kuhugi kaduda… Iga asutuse puhul määrab tegutsemispiirid ressursside olemasolu ning loomulikult säästlik majandamine ja keskkonnahoid. Ühine asutus annab võimaluse vältida paralleelselt kulgevaid dubleerivaid tegevusi. Mõneks näiteks on rahastamistaotlused lastega seotud projektide läbiviimiseks (nt KIK, PRIA), hanked õppevahendite, majapidamistarvete ja teenuste ostmiseks, personali ühiskoolitused jm.
Kõigi kolme lasteaiamaja üks põhiväärtusi on KOOSTÖÖ. See pole ainult lasteaedadele kuuluv võluvägi. See aitab üleüldse. Koos tegutsedes saame jagada parimaid praktikaid, ressursse ja ideid, saame lastele pakkuda mitmekesist ja rikkalikku arengukeskkonda. Meie käes on tohutu võimalus muuta maailm paremaks!