1973. aastal alustati Rakveres uue, 280- kohalise lastepäevakodu ehitamist. Maa-ala selleks eraldati Kungla, Mitšurini (praegune Seminari) ja Lembitu tänava ning Rägavere tee vahelisele alale. Nende tänavate ääres olevate majade juurde kuulusid suured aiad ja nende asemele uus hoone kerkiski. Lasteaia õueala jäi sopiliseks ja suhteliselt väikseks, sest ühtegi maja, kuuri ega muud abihoonet ei lammutatud, vaid piir läks vastavalt nende asukohale. Hoone oli mõeldud 8 aia- ja 4 sõimerühmale.
23. veebruaril 1976. aastal toimus Rakvere Linna 7. Lastepäevakodu pidulik avamine.
1. septembrist 1976 töötas majas 8 aia-, 2 sõime- ja 2 erirühma arengupeetusega lastele. Pedagoogide arv oli 28, sealhulgas juhataja, vanemkasvataja, 24 kasvatajat, muusikakasvataja ja logopeed. Teenindava personali suuruse kohta andmed puuduvad. Lastepäevakodu töötas pidevalt täiskoormusega ja järjekord lasteaeda oli suur. Aiarühmade nimekirjas oli kuni 30, sõimes kuni 25 last. Erirühmadesse võeti lapsi kogu Rakvere rajoonist lasteaiakasvatajate või lastearsti soovitusel meditsiinilis-pedagoogilise komisjoni otsuse alusel. Kuni 1994. aastani töötasid erirühmad ööpäevaringselt esmaspäevast reedeni, siis hakati vastu võtma ainult Rakvere linna lapsi ning vajadus ööpäevaringse hoiu järele kadus. Erirühmas on alati töötanud lisaks kasvatajale ka logopeed- eripedagoog.
1989. aastast ei olnud enam kohustust korraldada üritusi nõukogude tähtpäevade auks. Lasteaias hakati looma oma traditsioone: tarkusepäev, sügisnäitus, nimepäeva kontsert, advendiaeg, jõulupeod, rahvuslik nädal, emadepäev ja jaanituli.
1990/91. aastal hakkas laste arv rühmades vähenema, kuna inimeste majanduslik olukord halvenes järsult ja paljud pered võtsid lapsed lasteaiast ära. Rühmad töötasid alakoormusega ja 1. septembrist 1991 suleti 2 rühma. Mõõnaperiood oli siiski lühike. 1992. aastal suleti Rakvere 1. Lastepäevakodu ja Triinu maja täitus taas lastega.
1993. aastal otsustati lasteaedadele numbrite asemel nimed panna. Majasisesel konkursil võitis nimi “Triin”. 25. novembril, kadripäeval, tähistati esimest korda pidulikult Triinu lasteaia nimepäeva. Samal aastal kujundas kunstnik Aili Raudsep Triinu lasteaia logo ja maja tunnuslauluks sai Maria Wunderlichi lastelaul “Triinud”.
Alates 1997. aastast töötavad majas Hea Alguse rühmad.
Rakvere Linnavolikogu 20. märtsi 2024. aasta otsusega nr 37 liideti 1. septembril 2024. aastal Rakvere Kungla Lasteaed ja Rakvere Triinu Lasteaed Rakvere Rohuaia Lasteaiaga. Asutuse nimetus on Rakvere Linna Lasteaed.
Lasteaia direktorid:
Helve Mikkal 1976-1984
Ira Raamat 1984 -1993
Ene Nool 1993-2004
Diana Kuntor 2004-2016
Raido Parve 2016-2024
Rakvere Linnavolikogu 20. märtsi 2024. a otsusega nr 37 liideti 1. septembril 2024. aastal Rakvere Kungla Lasteaed ja Rakvere Triinu Lasteaed Rakvere Rohuaia Lasteaiaga.
Asutuse nimetus on Rakvere Linna Lasteaed, mis tegutseb kolmes lasteaiamajas: Kungla maja (Kungla tn 5a), Rohuaia maja (Posti 29) ja Triinu maja (Lembitu tn 14). Tänu sellele, et Rakvere linnas on olnud aastatepikkune lasteaiaõpetajate koolitamise traditsioon, on meie lasteaias väga hea ettevalmistusega personal. Kui iga lasteaiamaja parimad praktikad koos ellu rakendada, saab laste arengukeskkond veelgi rikkamaks.
Juba praegu teame, et kõik kolm maja on tänu Rohelise Kooli haridusprogrammile rohelise lipu omanikud, kõik lasteaiad osalevad rahvusvahelistes projektides, meie linna lasteaedade robootikategevused (sh Rakvere koolieelikute robootikapäev) on teistele eeskujuks, koos teeme kogukonnale roherännakuid, korraldame lasteaedade sportlikke väljakutseid. Olulisim on õppe- ja kasvatustegevus, lapsed ja nende areng. Elu meie ümber on pidevas muutumises. Uus alusharidusseadus toob kaasa õppekava uuendamise. Vajalik on hariduslike erivajadustega lastega arvestamine, mudilaste huvitegevus, tervisedendus. Päevakajaline on lasteaia päevakava teema, s.h puhkeaeg ja aeg vabaks mänguks.
Lasteaiamajade eripära on omaette väärtus, mis väljendub tegudes. Seda mõjutavad nii inimesed oma isikupäraga kui ka füüsiline keskkond. Kungla maja tegevused õunaaias, Rohuaia taimelaat ja Triinu kodunädal ei saa kuhugi kaduda… Iga asutuse puhul määrab tegutsemispiirid ressursside olemasolu ning loomulikult säästlik majandamine ja keskkonnahoid. Ühine asutus annab võimaluse vältida paralleelselt kulgevaid dubleerivaid tegevusi. Mõneks näiteks on rahastamistaotlused lastega seotud projektide läbiviimiseks (nt KIK, PRIA), hanked õppevahendite, majapidamistarvete ja teenuste ostmiseks, personali ühiskoolitused jm.
Kõigi kolme lasteaiamaja üks põhiväärtusi on KOOSTÖÖ. See pole ainult lasteaedadele kuuluv võluvägi. See aitab üleüldse. Koos tegutsedes saame jagada parimaid praktikaid, ressursse ja ideid, saame lastele pakkuda mitmekesist ja rikkalikku arengukeskkonda. Meie käes on tohutu võimalus muuta maailm paremaks!